Keel loob esimese ühenduse
Kui kaks inimest hakkavad omavahel suhtlema, ei ole oluline ainult see, mida nad ütlevad, vaid ka see, kuidas nad üksteisest aru saavad. Eestis mängib siin üsna suurt rolli eesti keel. Kõik inimesed ei räägi seda sama hästi, kuid isegi vähene keeleoskus võib olla hea algus, kui suhtluses on olemas kannatlikkus ja huvi.
Eesti on mitmekeelne ühiskond. Statistikaameti 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oskas või mõistis eesti keelt 84 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelt emakeelena rääkis 67 protsenti ning võõrkeelena 17 protsenti elanikest. Samuti oskas vähemalt üht võõrkeelt 76 protsenti Eesti elanikest. Need numbrid näitavad hästi, et igapäevases suhtluses puutuvad inimesed kokku erinevate keeltega.
Tallinnas võib see olla eriti nähtav. Näiteks võib üks inimene rääkida kodus vene keelt, tööl eesti keelt ja sõpradega inglise keelt. Uue kaaslasega kohtudes võib vestlus liikuda üsna vabalt ühest keelest teise.
Hea suhtlus ei vaja perfektset keelt
Kaaslaste vahelises suhtluses ei pea iga lause olema grammatiliselt ideaalne. Palju tähtsam on see, et mõlemad inimesed saavad oma mõtet väljendada ja tunnevad, et neid kuulatakse.
Näiteks kui üks inimene teeb eesti keeles väikese vea, ei ole vaja vestlust kohe parandama hakata. Palju parem on mõte ära kuulata ja vajadusel rahulikult täpsustada. Selline käitumine muudab suhtluse vabamaks ning inimene julgeb edaspidi rohkem rääkida.
Praktiliselt aitab:
- Küsi, kui sa millestki aru ei saanud.
- Ära häbene oma keeleoskust.
- Kuula rohkem, kui lihtsalt ootad oma kõnevooru.
- Väldi nalju, mis võivad teise inimese keeleoskust halvustada.
- Räägi keerulisest teemast lihtsate sõnadega.
Need väikesed asjad võivad suhte alguses väga palju mõjutada.
Igapäevased olukorrad panevad suhtluse proovile
Suhtlus ei toimu ainult romantilisel kohtingul. Koos tuleb lahendada ka täiesti tavalisi asju. Kes teeb õhtusöögi? Millal kohtutakse? Kuhu nädalavahetusel minnakse? Kuidas jagatakse kulusid?
Näiteks võib Tallinnas elav paar avastada, et üks tahab nädalavahetusel kodus puhata, teine aga sõpradega välja minna. Probleem ei ole siin keeles, vaid selles, kuidas oma soovi väljendada. Kui inimene ütleb otse ja rahulikult, mida ta soovib, on kompromissi lihtsam leida.
Ka sõnumite puhul tasub olla tähelepanelik. Kirjutatud tekstis puudub hääletoon ja näoilme. Nali, mis tundub kirjutajale täiesti süütu, võib teisele inimesele kõlada hoopis halvasti.
Usaldus kasvab ausa suhtlusega
Hea suhe ei teki tavaliselt ühe pika vestlusega. See kujuneb väikeste igapäevaste kontaktide kaudu. Küsimus “Kuidas sul täna läks?” võib tunduda lihtne, kuid kui inimene päriselt vastust kuulab, tekib tunne, et tema tegemised lähevad teisele korda.
Kasulik on rääkida ka ootustest. Kui üks inimene otsib tõsist suhet ja teine soovib lihtsalt tutvuda, tasub seda võimalikult varakult ausalt öelda. Nii välditakse olukorda, kus mõlemad eeldavad midagi täiesti erinevat.
Eesti keele kasutamine kaaslaste vahel ei pea olema ametlik ega keeruline. Kõige parem suhtlus on sageli kõige tavalisem: räägi otse, kuula tähelepanelikult, küsi üle ja ära karda öelda, kui sa millestki aru ei saanud. Selline lihtne lähenemine aitab luua usaldust ja muudab suhte loomulikumaks.
